T.Art of Life

Üksindus ja suhted

Alguses tundub vaikus raske ja võibolla tunned sa ka hirmu, et ei saa üksi hakkama. Sa otsid tuge, kinnitust ja kedagi enda kõrvale, aga mida kauem sa üksi oled, seda enam hakkad iseennast hoidma.

Sa õpid oma probleemidega üksi toime tulema ja lood enda ümber teatava rahu. Sa õpid, et ka rasketel päevadel saad ilma kellegi abita hakkama ja päev-päevalt muutub sinu elu stabiilsemaks. Keegi ei tee draamasid, ei valmista pettumust ega haava sind.

Aga kui sinu ellu tekib inimene, kellele võiksid päriselt võimaluse anda, siis hakkab kaitsemehhanism tööle.

Kliendid on jaganud mulle oma tundeid ja mõtteid nii: “Mul on ju praegu hea. Miks ma peaksin oma rahu rikkuma? Mis siis, kui saan jälle haiget?” Just turvatunde ja rahu tõttu hoitaksegi eemale võimalusest luua uus suhe. Mitte sellepärast, et nad ei tahaks armastust, vaid sellepärast, et nad on õppinud elama ilma selleta.

Mida tugevamaks sa üksinda muutud, seda raskem on kedagi päriselt enda lähedale lasta.

Kas sina tunned, et üksindus muutis sind tugevamaks või hoopis ettevaatlikumaks?

Miks tunnevad nii paljud meist end suhtes üksikutena?

Sa oled küll suhtes, aga kui saabub õhtu ja päev on läbi, tunned nagu oleksid sa üksinda?!

Minu klient räägib: “…ma vahel räägin talle oma päevast ja ta ei vasta midagi, sest ta tegelikult ei suuda kuulata, mis mul öelda on. Ja kui ma küsin, et kuidas sinul läks, siis tuleb sealt paarisõnaline vastus.”

Üks levinumaid valukohti, millest mulle kirjutatakse, on just üksinduse tunne suhtes.

Miks see nii on?

Tihti pole süüdi ei sina ega tema. Meie harjumused ja käitumismustrid on aastate jooksul tekitanud olukorra, kus me räägime, aga ei ütle päriselt, mida vajame ja mida mõtleme. Tihti ootame, et teine aimaks ja loeks meie mõtteid. Me ei oska alati ka abi ja tuge paluda.
Me oleme õppinud ennast rasketel hetkedel sulgema, sest haavatud ja avatud olemine tundub liiga riskantne. Ja enamasti ei taheta ega suudeta mõista teinetest. Nii tekibki lõhe, mitte suurest tülist, vaid paljudest pisikestest hetkedest, kus ühendus jäi loomata.

Kas sina oled kunagi tundnud end suhtes üksikuna? Kirjuta kommentaari, ma vastan kõigile.

Jah, teen ehteid. 🥰

Seda küsitakse minult aegajalt, nii et kirjutan siia kõigile.

Teen tellimuse alusel poolvääriskividest kordumatuid kaela- ja käeehteid lastele, naistele ja meestele.
Igat ehet valmistan käsitööna just sinule mõeldes.

Samuti on võimalik tellida ehete valmistamise töötuba oma üritusele (sünnipäevadeks, tüdrukuteõhtuteks ja muudeks tähtpäevadeks).

Täpsema info saamiseks kirjuta mulle.

Mida sa tegelikult vajad?

Vahel vaatad peeglisse ja näed inimest, keda teised ootavad. Vahel vaatad sügavamale ja kohtad inimest, kelle oled tahaplaanile jätnud.

Suurim muutus algab hetkest, kui lõpetad rollide mängimise ja kuulad enda sisetunnet ning ütled ausalt, mida tunned ja mida vajad.

Olen nõus, et mitte alati ei ole kerge vastata nendele näiliselt lihtsatele küsimustele, ilma, et seal taga ei oleks kohusetunnet, hirmu või mõtet, et mis “peaks” olema õige.

Panen siia kirja ühe harjutuse, mida saad täna proovida.

Istu hetk vaikuses. Pane käsi südamele ja küsi endalt ausalt peegli ees:
“Mida mina praegu vajan?”
Kuula ja lihtsalt märka ennast.
Tee üks väike samm veel täna selles suunas, et oma soove ja vajadusi täita.✨

Kui oled kaotanud olulise inimese või läinud lahku, siis valu jääb sageli sinusse kinni.

Sa mõtled ja ketrad olukordi kogu aeg peas läbi. Hoiad emotsioone tagasi, püüdes neid varjata, aga seesmiselt oled katki.

Jagan teiega ühte harjutust, mis aitas mul valuga paremini toime tulema.

Võta paber ja kirjuta kiri inimesele, kelle kaotasid või kellest lahku läksid.

See kiri ei ole üle andmiseks, vaid see on sinu jaoks.

Kirjuta ausalt, ilma filtrita.

“Kallis …”

“Ma vihkan sind, sest… Ma tunnen meeletut valu, sest… Olen üksildane, sest…. Olen pettunud, sest… Mul jäi ütlemata, et…”

Kirjuta kõik välja ja ära hoia end tagasi.

Kui tunned, et said KÕIK emotsioonid paberile, siis lõpeta kiri nii:

“Olen tänulik sulle, sest… Ma armastan sind, sest…”

Kui sa ei suuda neid viimaseid ridu kirjutada, siis sinu valu vajab veel välja kirjutamist. Jätka seni, kuni tunned enda sees kergust.

Kui kiri valmis, pane see ümbrikusse. Võid sinna peale veel kirjutada või joonistada midagi ja seejärel põleta see.

Mina olen pidanuda mitu korda tegema, aga see on aidanud.
Poolteist nädalat tagasi oli huvitav seda harjutust taaskord koolitusel kuulda ja kodutööna läbi teha. Meis on palju tundeid, mis teevaid vaid haiget ega aita kuidagi elus edasi liikida. Kirjuta need endast välja!

Kas sina oled kunagi proovinud oma valu välja kirjutada?

Teate seda tunnet, kui kogu nädala pinge hakkab vaikselt kaduma?

Minul juhtub see tihti aias toimetades. Eile tegime uue maasikapeenra ja ma ei suuda öelda, kas ma olen uhke peenra üle või hoopis selle üle, et sain mitu tundi lihtsalt olla. 🌱

Mis on sinu moodus enda laadimiseks ja pinge maandamiseks?

Ilusat alanud töönädalat!
Triin

Pärast laste isa surma küsisin endalt pidevalt: “Kuidas edasi elada?”

Alguses oli iga päev raske. Mäletan, et vajasin vaikust ja aega olemiseks, ma ei suutnud suhelda lähedastega ega abi paluda, sest kartsin kokku variseda…arvasin,et ma ei tule oma emotsioonidega toime.
Ma otsisin vastuseid, sest minu peas oli nii palju küsimusi, aga tegelikult otsisin jõudu. Ühel hetkel taipasin, et leinaga ei pea võitlema, vaid seda tuleb lihtsalt läbi elada. Leinates ei pea olema tugev ja kõike ei saagi kohe mõista.

Mind aitas…
🤍üks päev korraga elamine;
🤍laste pärast enda hoidmine;
🤍rääkimine vaid paari inimesega (kes kuulasid ega andnud nõu);
🤍nutmine (sest valu oli suur);
🤍kirja kirjutamine (panin oma tunded kõik paberile ja põletasin) ja nii korduvalt
🤍reisile minemine (et end leida).

Kõige raskem oli esimestel kuudel leppida sellega, et elu läheb edasi. Pea üheksa kuud hiljem tekkis minus teatav rahu ja mõistsin, et armastus ei kao inimese surmaga ega ka side.
Natuke rohkem, kui aasta peale matuseid hakkas minus tekkima õrn usk, et päike võib veel minu ellu valgust tuua.

Kui sina oled kaotanud kellegi kalli, siis mis aitas sind kõige rohkem edasi liikuda?

19.05 kell 10.00-11.00 pakkuda online nõustamisele aega.

Surm on elu osa. Kunagi tundus mulle see teema kauge, midagi, mille peale pole põhjust veel mõelda.

Minu noorem poeg oli siis 2-aastane. Ühel päeval ütles ta koju minnes: „Issi sureb ära.” Ma ei teinud sellest teemat, jäin vaid mõtlema, et kust ta teab sõna “surm”. Järgmisel päeval samas kohas kordas ta seda uuesti. Olen oma lapsi alati püüdnud kuulata, toetada ja mõista, kuid tol hetkel tundus tema jutt hirmutav ja ebareaalne. Ma ei tahtnud seda uskuda, kuid rääkisin sellest mehele.

Kaks kuud hiljem sattus minu mees raskesse õnnetusse. Ta oli 10 päeva koomas ja siis saabus ajusurm. See oli minu elu kõige valusam hetk.

Meil oli omavahel tore traditsioon, et igal hommikul enne tööpäeva algust tegime musi ja kalli.
Mäletan siiani seda tormist hommikut, 17.09.2020, kui tema sõitis Lääne-Eestisse ja mina Ida-Eestisse koolitust korraldama. Ta muretses minu pärast ja lobises minuga kuni ma jõudsin Tallinnast Liimalasse Tulivee hotelli. See kõne jäi meie viimaseks…

See kogemus kinnitas mulle, et lapsi tuleb kuulata tähelepanelikult ja neid märgata. Lapsed tajuvad rohkem kui täiskasvanud.

Veel mõistsin, et kui palju kergust mulle andis teadmine, et meil ei olnud konflikte õhus. Ehk ära jäta lahendamata konflikte venima ega lükka leppimist edasi. Me arvame tihti, et aega on palju. Alati ei ole.

Lein. Seda valu ei saa ära peita ega olematuks muuta. Lein vajab läbielamist. See on protsess, mille alguses tundus mõte edasi elamisest võimatu, kuid ajaga mõistsin, et elu on hinnaline. Elu väärib elamist.

Kas sina oled kunagi kogenud hetke, mis muutis sinu vaadet elule jäädavalt? 🤍

Õpin Transpersonaalse Psühholoogia ja Hüpnoteraapia Erakool Teadlik Mina kolmandat aastat ja seekordne teema “Elu lõpule lähenevate inimeste toetamine” puudutas mind väga.
Olen väga tänulik Dr Tanya Gee’le, kes on traditsioonilise hiina meditsiini doktor ja asutas multidistsiplinaarse kliiniku Vancouveris Kanadas.

Ma mõistsin, kui oluline on küsida inimese elu, tunnete ja sisemiste konfliktide kohta tema elu lõpu faasis. Sageli kannab keha leina, viha, hirmu või vastumeelsust. Hiina meditsiini vaates seostatakse erinevaid organeid ja haigusi emotsionaalsete seisunditega (näiteks kopsud on seotud kurbusega, maks viha ja vastumeelsusega, neerud hirmuga, rinnad liigse andmisega jne).

Surm on üks osa elust ja seda ei pea kartma.
See eeldab lähedaste kohalolu, mõistmist ja armastust.

Meis kõigis on olemas jumalikkus. Armastus on kõige olulisem, mida inimene kogeb ja jagada saab. Sageli avaneb armastus alles pärast viha, põlguse ja valu vabastamist.

🤍