Access Bars & Õieteraapia

Uitnärv: loomise bioloogiline koodeks Kas üks närv võib olla võti rahu, selguse ja teadliku loomise juurd...

Tööpäeva lõpus, ennem kui ma oma paksu raamatu tagasi sahtlisse panin, tuli mõte teha sealt üks pilt - leheküljelt, mis juhuslikult lahti tuli ning tutvustada sellel lehel olevat ainepilti.
Nii on tore , sest kuidas ma muidu 1400 aine vahel valin - kõik on vajalikud ja super abimehed.

Seekord tuli siis lahti lehekülg, kus andmed MEZEREUMI kohta.

Suur ekseemide aine.
Selliste üsna koledate ekseemide, kus on peal paks koorik ja all toodab keha muudkui kleepuvat mädakihti. ( võrdle Graphitisega) See mäda on valge või kollakas. Kipub ka juustes selline ekseem olema ja juukseid kokku kleepima.
See ekseem sügeleb hullu moodi. Eriti hull on soojas voodis või soojas vannis. Ekseemi koorikuid puutuda, siis võivad need veritsema hakata. Nahk on külm nendes kohtades, kus sügelus on eriti intensiivne. Ja kuumab peale seda, kui on sügatud.

Vaktsineerimise järgselt tekkinud lööve või sügelemine, mis ei lase lapsel öösel magada. Aitab, kui peale vaktsineerimist on tekkinud püsivad nahalööbed.

Pruritus sensilis - see on väga eriline seisund üle 65 aastastel, kus löövet ennast ei pruugi olla aga sügelus on krooniline ja lõputult elukvaliteeti segav. Alati tuleb välistada maksa, neeruda jms haigused sellises olukorras.

Tugevad närvivalud. (Võrdle Hypericumiga) Neuralgiad lõualuus ja hammaste närvides. Kuuma pliidi ääres on parem olla. Vöötohatise-järgne neuralgiasündroom.

Luuvalud, mis tugevnevad öösiti ja niiske ilmaga.
Ülimalt külmatundlik.
Suurenenud munandite puhul võib temast abi saada.

Meelteseisund on ka huvitav. Kirjeldatakse inimest, kes vaatab kõikke läbi mustade prillide ja on kurvameelne.
Tohutu hajameelsus. Poole jutu pealt kaob mõte. lauset peab mitu korda lugema, sest ei saanud mõttest aru. Ei suuda asju meelde jätta. Kui asjalood on väga tumedad muutub ta maailma suhtes apaatseks. Miski enam ei huvita.
Teiste inimestega suhtlemine tekitab talle vastumeelsust.
Ärevuse korral on mõjutatud ka soolestik.

Merle Martinson

Homöopaat/koolitaja

Tiibeti mungad on veendunud, et see praktika teeb imesid!

Iidsed traktaadid ütlevad, et need, kes on õppinud oma meelt kontrollima, suudavad kontrollida reaalsust ja maailma. Meele peatamine annab piiramatu võimu elu ja saatuse üle.

Mis piirab meie teadvust?

Meie mõtted suruvad meile peale kõik teadaolevad dualistlikud piirangud ja on meie aju või teadvuse duaalsuse produkt. Mõned mõtted on negatiivsed, mõned positiivsed – ja see duaalsus tekib kahe ajupoolkera ehk kahe vastandliku teadvuspooluse vahelduva aktiivsuse tõttu.

Mis juhtub, kui meel vaikib?

Kui meie meel vaikib, ületame kõik dualistlikud piirangud, hirmud, kompleksid ja illusioonid. Praktiliselt kõik maailma vaimsed ja müstilised õpetused seavad sisemise dialoogi peatamise oma peamiseks eesmärgiks ja praktikaks. Kuid enamasti on see väga raske, sest inimene püüab oma meelt ja mõtteid peatada puhta tahtejõu abil.

Kunstlikud pingutused siin ei aita!

Kogemus näitab, et mõtete voogu on võimatu kunstlikult peatada, sest iga pingutus on meele funktsioon ja meel ei saa ennast peatada. On olemas täiesti teistsugune viis.

Tehnika:

Hakka oma mõtteid jälgima, lihtsalt jälgi neid, kui nad tulevad ja lähevad! Pärast mõtete 5-10 sekundilist jälgimist küsi endalt ja ole tähelepanelik selle suhtes, mis kohe pärast seda juhtub: "Kust tuleb minu järgmine mõte?" Korda seda harjutust veel paar korda.

Järk-järgult, kui jälgid mõtete tulekut ja minekut, paljastab su tähelepanu tühimiku (tühja ruumi mõtete vahel). See ruum kahe mõtte vahel on puhas teadlikkus – nullpunkt. See võib olla põgus, aga see on olemas. Harjutamisega see ruum laieneb ja muutub aina pikemaks.

Kui hakkad seda pausi või nullpunkti oma mõtetes regulaarselt teadvustama, kui kahe mõtte vaheline ruum muutub pikemaks, hakkab see sinu heaks imesid tegema, täites kõik sinu soovid, vastates sinu küsimustele ja lahendades kõik sinu probleemid. Sa saavutad suurima müstilise seisundi – mõtte tühjuse.

Hinge Valgus💗✨️

Riia on mu viimase aja täielik lemmik. Muidugi ka selle tõttu, et saan normaalse inimesena minna apteeki ning homöopaatia üksikaineid osta.
Sealt jäi näppu ka selline ainete segu nimega Sedatif. Avastasin hiljem, et ka meie apteekidest on seda saada. Mingil imelikul põhjusel on ta nimi muudetud Datifiks.
Mingi ravimiameti kiiks jälle.

Aga toode on tore.
Mina kasutasin seda lapsele, kui ta suurele lavale esinema läks, et veidi lavanärvi rahustada. Õigemini juba õhtul andsin selleks, et ta paremini magada saaks.
Eksami perioodil, ennem töövestlust või ennem muud suuremat stressi tasub teda proovida.

Kui on kergemat sorti unehäired. Siis tasub kehas kohe sellega tegeleda. Uni on elu alus.
Tõsta magneesiumi taset aga tasub ka proovida Datifi. See ei tekita sõltuvust.
Kui on vaja närve rahustada päevasel ajal,ei pea kartma unisust.

Suuremate unehäirete puhul pöördu homöopaadi poole, et teha tööd sügavamalt algpõhjustega.

Aga vahva avastus, et kaugelt toodud preparast on tegelt koduses apteegis ka olemas.
Juba ka edukalt kasutust leidnud.
Homöopaat tahab ka vahel lihtsamat asju lahendada, mitte alati üksikainet otsida. Siis on heelid ehk nõrgad ainete segud head sõbrad.

Merle Martinson

KÕIK LAPSED OLID VÕRDSED- suurim vale, mida toksiline vanem endale räägib

On üks lause, mida toksilised vanemad armastavad korrata sama järjekindlalt nagu katkine vinüül:
“Me kohtlesime kõiki lapsi võrdselt.”

Ei.
Ei kohtlenud.
Ja sügaval sisimas te teate seda.

Perekond ei ole demokraatia.
Perekond on grupidünaamika, kus rollid jagatakse välja sama täpselt kui vanglas - keegi saab ülemuse koha, keegi saab narriks, keegi saab süüdlaseks ja keegi saab selleks, kellele kõik sitt kokku lükatakse.

Ja kui sa oled vanem, kes väidab, et “kõik lapsed olid võrdsed”, siis sa kas:

- a) ei tea, kuidas psühholoogia töötab
- b) ei taha tunnistada, et sul oli lemmik
- c) ei suuda taluda mõtet, et sa tegid kellelegi haiget
- d) või kõik eelnev korraga

Perekond vajab alati rolli täitjat, kuhu oma väljaheidet panna.

Igas toksilises peres on vähemalt üks laps, kes saab vaikimisi rolli:
“kehv laps”, “probleemne laps”, “liiga tundlik laps”, “see, kellega on alati mingi jama”- mida saab perekeskis lõputult edasi-tagasi veeretada.

Mitte sellepärast, et ta oleks selline.
Vaid sellepärast, et keegi pidi kandma pere pinged ära.

Kuldne laps ei saa olla kuldne, kui kõrval pole kedagi, kelle pealt kontrasti võtta.
Ja toksiline süsteem vajab alati kedagi, kellele oma frustratsioon välja valada.

See laps on emotsionaalne prügikast.
Ja vanem nimetab seda “võrdsuseks”.

Toksiline vanem ei taha vastutust, ta tahab mugavust

Toksiline vanem ei ütle kunagi:
“Ma eksisin.”
“Ma tegin haiget.”
“Ma lõin või aitasin kassa luua ebaõiglast dünaamikat.”

Ta ütleb:
“Sa kujutad ette, said valesti aru”
“Sa olid lapsena keeruline.”
“Sa olid ise süüdi.”
“Sa olid liiga tundlik.”

See pole mälukaotus.
See on vastutusest põgenemine
(kuigi tundub,et neil on komme unustada koik tehtu,et oleks põhjust korrata mustrit)

Kõige ohtlikum hetk on see, kui laps võtab rolli omaks

Kui laps kuuleb aastaid, et ta on “kehv”, “probleemne”, “liiga tundlik”, " loll", “mitte nii hea kui teised”, siis ühel hetkel ta usub seda.

Ja siis juhtub see, mida toksiline vanem ei taha tunnistada:

- laps ei kaitse end koolis, õpiraskused , salaja popitamine, vargused
- laps täiskasvanuna ei võta ruumi töökollektiivis
- laps lepib suhetes vähesega
- laps arvab, et ta ei vääri paremat
- laps ei küsi abi , on harjunud üksi feilima
- laps ei sea piire (ta ei tea,et tal on õigus seada teistele piire)
- laps ei usu, et tal on õigus austusele ja kaitsele.

Ja vanem ütleb:
“Ma ei tea, miks ta nii on.”

Sa tead küll.
Sa lihtsalt ei taha teada.

Toksiline vanem ütleb “võrdsus”, aga mõtleb “pime on olla mugav”

Võrdsus ei ole see, et kõigile anti sama palju kartulit taldrikule.
Võrdsus on see, et kõigil oli võrdne õigus turvalisusele, kuulamisele, austusele, kaitsele, ja edutundele.

Kui üks laps sai rohkem kriitikat, rohkem süüd, rohkem ootusi ja vähem kaitset, siis see ei ole võrdsus.
See on emotsionaalne klassisüsteem.

Ja sina olid selle süsteemi arhitekt voi siis passiivne kaaslooja.

Kui sa oled toksiline vanem, siis loe nüüd tähelepanelikult

Sa ei pea end piitsutama.
Sa ei pea end vihkama.
Sa ei pea minevikku kustutama.

Aga sa pead tegema üht:

Võtma vastutuse.

Mitte vabanduse.
Mitte õigustuse.
Mitte “aga ma olin stressis,mul oli raske”.

Vastutuse.

Sest laps, kelle sa panid “kehvema” rolli .. või lasid talle peale panna taolist seisu ., kannab seda rolli täiskasvanuna edasi, kuni ta lõpuks mõistab, et see polnud tema oma
(loodetavasti tuleb see mõistmine varem kui 50)

_------------------------------_
Artikli eesmärk ei ole süüdistada, vaid teadvustada, kuidas teatud suhtlemisviisid ja rollid võivad last mõjutada viisil, mida täiskasvanud ise sageli ei märka. See on kutse eneserefleksioonile, mitte kohtumõistmisele. Kõik näited on üldistatud ning ei viita ühelegi konkreetsele inimesele.

Lugejal palutakse mõista, et artiklis kasutatud terav toon on kirjanduslik ja kriitiline võte, mille eesmärk on juhtida tähelepanu nähtustele, mis muidu kipuvad jääma normaliseerituse varju. See ei ole hinnang ühelegi konkreetsele vanemale, vaid peegel, mis aitab märgata mustreid, mis võivad põlvkondade kaupa korduda.