Õnnevalgus

Kellel on köht ennelôunal juba 11 jâlle tûhi? Kâed vârisevad,, kûlmahigi?? Sulle jârgnev selgituseks...

🪤 MÕISTUJUTT HIIRELÕKSUST

Ühel päeval märkas hiir, et taluperemees pani üles hiirelõksu. Ta rääkis sellest kanale, lambale ja lehmale. Kuid kõik vastasid: „Hiirelõks on sinu probleem, meisse see ei puutu!”

Mõne aja pärast sattus hiirelõksu madu ja kui taluperenaine püüdis madu kätte saada, sai ta maolt hammustada.

Naist ravida püüdes keedeti kanast suppi.

Hiljem tapeti lammas, et toita kõiki neid, kes tulid haiget vaatama.

Ja lõpuks tapeti lehm, et väärikalt kostitada matustele tulnud külalisi.

Kogu selle aja jälgis hiir toimuvat läbi seinaprao ja mõtles nende asjade üle, mis justkui kedagi teist ei puuduta.

💬 Kui miski sind otseselt ei puuduta, siis ära arva, et sellel pole kunagi mõju ka sinu elule.

Pakun välja värvidest nõrguva krõmpsu salati, mida sa tahad süüa just tänase päeva pühitsemiseks!

Salati koostisosad:
• 2 keskmist brokolit
• 1 suurem porgand
• ½-1 punane sibul
• 1 suurem õun
• 1 dl Kreeka pähkleid, pekanipähkleid või päevalille seemneid
• 1 dl kuivatatud jõhvikaid

Kaste:
• 1 dl isetehtud majoneesi
• 1 dl Kreeka jogurtit või taimset hapukoort
• 2 sp sidrunimahla
• ¼ tl Himaalaja soola
• Näpuotsatäis musta pipart

Valmistamine:
Tükelda brokoli väikesteks õisikuteks (soovi korral tükelda salatisse ka brokoli kooritud vars). Riivi porgand suure riiviga, tükelda õuna ja punane sibul. Pane kõik ained suurde salatikaussi, lisa kuivatatud jõhvikad ja peenemaks lõigatud pähklid. Sega kastmeained teises kausis kokku ja vala kaste salatile.

NB! Salati juurde sobib täienduseks feta juust või mõni muu salatijuust.

Proovi kindlasti!
Sa ei kahetse!🥦🥕🍋🧅🍎🌰

🙏

Bruce Lee kuulus tsitaat võiks olla iga targa arsti juhtjooneks: „Võta omaks see, mis on kasulik. Heida kõrvale see, mis ei ole. Lisa midagi, mis on ainulaadselt sinu oma. “

See lause räägib filosoofiast, mida nimetatakse eklektismiks. Ja see on minu arvates tee, mida vajab kaasaegne meditsiin kõige enam.

Eklektism ei ole alternatiivmeditsiin, kuigi neid kahte aetakse sageli segi.
Eklektism ei ütle, et iidsed ravimeetodid on automaatselt paremad kui moodsad, ta ei ütle ka vastupidist.
Eklektism ütleb hoopis nii: VAATAME, MIS TEGELIKULT TÖÖTAB. Vaatame iga ravi mõju nii teadusliku evidentsuse kui ka praktilise kogemuse valguses. Kombineerime parimat mõlemast maailmast.

Kas see kõlab radikaalselt? Või on see lihtsalt hea meditsiin.

Üks selle filosoofia kõige selgemaid kehastusi on elustiili meditsiin (lifestyle medicine). Kuna see on kõige enam arenenud tänaseks Ameerikas, siis räägime nende kogemusest.

USA-s on välja kujunenud isegi eraldi erialaorganisatsioon (American College of Lifestyle Medicine, asutatud 2004), mille juhid pärinevad konventsionaalsete meditsiinikoolide tipust.
Nende sõnum on see, et kuni 80% kroonilistest haigustest USA-s on seotud kuue elustiilifaktoriga: toitumine, kehaline aktiivsus, uni, stressihaldus, sotsiaalsed sidemed ja kahjustavate ainete vältimine.

USA-s südamehaigused, 2. tüübi diabeet, ülekaaluga seotud vähid ja mitmed depressiooni vormid suuresti elustiili-tingitud. Sama kehtib ka Eestis. Ühelegi neist ei ole tõenäoliselt parimaks raviks tablett. Parimaks raviks on inimese elustiili oluline ümberkujundamine, vajadusel arsti juhtimisel.

Võin teile tuua konkreetseid näiteid, kus eklektism toimib:

1. Krooniline valu ja akupunktuur.
Akupunktuur on aastakümneid olnud „alternatiivne“ ravi, mida konventsionaalsed arstid pidasid platseboks.
2012. aastal avaldas Andrew Vickers ja kolleegid Archives of Internal Medicine'is (nüüd JAMA Internal Medicine) suure individuaalsete patsiendiandmete metaanalüüsi, mis hõlmas 17 922 patsienti 29 randomiseeritud uuringust.
Tulemus: akupunktuur on kroonilise valu puhul tõhusam kui platseebo ja kui tavapärane ravi. See ei tähenda, et akupunktuur asendab kõik teised valuravi võtted. See tähendab, et tõenduspõhine arst peaks selle võimalusena tundma.

2. Mindfulness-põhine stressivähendamine (MBSR).
Jon Kabat-Zinn arendas selle meetodi 1979. aastal Massachusettsi ülikooli meditsiinikeskuses. Tänaseks on MBSRi kohta avaldatud sadu uuringuid. Cochrane'i süsteemsed ülevaated näitavad, et meetod vähendab efektiivselt kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
Need andmed on niivõrd tugevad, et MBSR on integreeritud paljudesse haiglatesse üle maailma, sealhulgas USA suurimatesse ülikoolihaiglatesse. Eestis kahjuks mitte.

3. Vahelduva paastu metaboolne mõju.
Kuni viimase aastakümneni peeti söögiintervalli vähendamist ebateaduslikuks.

Mark Mattson ja Rafael de Cabo avaldasid 2019. aastal New England Journal of Medicine'is süstemaatilise ülevaate „Effects of Intermittent Fasting on Health, Aging, and Disease“.

Nende kokkuvõte: vahelduva paastu mõju metaboolsele paindlikkusele, insuliinitundlikkusele ja autofaagiale on teaduslikult kinnitatud. Mis aastakümneid oli „alternatiivne“, on muutunud peavooluteaduseks.

4. Vahemere dieet.
PREDIMED uuring, mis avaldati New England Journal of Medicine'is 2013. aastal (ja taasanaüüsiti pärast metoodilist ülevaatamist 2018), demonstreeris et Vahemere dieet, mis sisaldab oliiviõli, pähkleid, kala ja köögivilju, vähendab oluliselt kardiovaskulaarsete sündmuste riski võrreldes tavalise madala rasvasisaldusega dieediga.
Toit on tõepoolest ravim, kui me oskame teda õigesti kasutada.

5. Soole-aju telg.
Veel kümme aastat tagasi peeti naljaks ideed, et soolestikus toimuv mõjutab vaimset tervist. Tänaseks on välja kujunenud terve uurimisvaldkond, mida nimetatakse psühhobiootikaks.
John Cryani ja kolleegide ulatuslik ülevaade Physiological Reviews'is (2019) süstematiseerib selle valdkonna teaduse.
Hea uudis: meie keha ja meel on alati olnud ühendatud.
Halb uudis: meditsiin on selle terviku nägemise oskuse oma reduktsionismiga kaotanud.

6. Tsirkadiaanmeditsiin.
Salki Instituudi teadlane Satchin Panda ja Nobeli preemia 2017. aasta laureaadid (Hall, Rosbash, Young) on aluseks pannud uuele uurimissuunale, mis vaatab inimese tervist tsirkadiaanrütmide ehk bioloogiliste päevarütmide valguses.
Kui eile veel räägiti tsirkadiaanrütmidest unekvaliteedi kontekstis, siis nüüd näeme, et need rütmid määravad metaboolset paindlikkust, immuunfunktsiooni, hormoonide vabanemist, isegi vähivastast kaitset.
Söömise aeg on sama oluline kui see, mida süüakse.

7. Uni kui ravim.
Berkeley unetuteadlase Matthew Walkeri raamat „Why We Sleep“ (2017) sünteesib kogu kaasaegse uneuuringute kogumi.

Kokkuvõte: 7 kuni 9 tundi kvaliteetset und öösel on metaboolse, kardiovaskulaarse, immuun- ja kognitiivse tervise alus. Krooniline unedefitsiit on iseseisev riskitegur diabeedile, dementsusele, vähile ja varajasele surmale.

Uus aktuaalne teema kaasaegse inimese jaoks - üksindus kui surma riskitegur.
Ehk kõige rabavam on see, mida me kõige vähem oskame meditsiinis ravida. Üksindus.

Brigham Youngi ülikooli psühholoog Julianne Holt-Lunstad avaldas 2010. aastal PLoS Medicine'is metaanalüüsi, mis hõlmas 148 uuringut ja kokku üle 308 000 osaleja.

Tulemus: nõrk sotsiaalne side oli sama suur surmarisk kui igapäevane suitsetamine ja suurem kui rasvumine.
Inimesed, kellel on tugevad sotsiaalsed sidemed, elavad keskmiselt 50% pikema eluga kui nende isoleeritud kaaslased.

Eesti tervishoiusüsteem ei oska sellest veel rääkida. Ravimit üksinduse vastu ei ole olemas.

Kuidas eklektism praktikas välja näeb?

Hea kaasaegne arst peaks oskama kombineerida:
1. Konventsionaalseid ravimeid, kui need on hädavajalikud
(insuliin 1. tüüpi diabeedi puhul, antibiootikumid bakteriaalse infektsiooni puhul, kemoteraapia paljude vähitüüpide puhul).

2. Toitumis- ja elustiilimeditsiini, mis adresseerib selle 80% kroonilistest haigustest, mille juur on elustiilis.

3. Stressijuhtimise tehnikaid (meditatsioon, hingamisharjutused, vagusnärvi aktivatsioon).

4. Une optimeerimist, sest ühe halva uneöö järelkajad metabolismi ja immuunsusele on dokumenteeritud.

5. Ööpäevarütmidel põhinevat lähenemist, mis arvestab nii unega, päikesevalgusega kui söömisaegadega.

6. Sotsiaalseid ja vaimseid mõõtmeid, mis on iseseisvad eluiga mõjutavad tegurid.

See KÕIK on tagasipöördumine kõige iidsema arstitarkuse juurde. Hippokrates ütles: „Olgu su toit ravim ja ravim toit.“ Ta ei pidanud silmas toidulisandeid. Ta pidas silmas igapäevaelu kui tervise alust.
Suur osa Eesti arstidest teevad oma tööd hästi. Probleem ei ole inimestes, vaid süsteemis, mis eraldab arsti aja patsiendi käest, premeerib testimist toitumise üle ja jätab tähelepanuta inimese kui terviku. See süsteem on inimeste loodud ja inimeste poolt muudetav.

Kuidas leida "õige" arst?

Kui te otsite arsti, otsige sellist:
Kes küsib teie elu kohta, mitte ainult sümptomite kohta. Mida te sööte? Kuidas te magate? Kui palju te liigute? Kas elate üksi või koos kaaslasega? Mis on teie töökoormus? jne

Kui sellised küsimused puuduvad, on tegemist sümptomi-arstiga, mitte tervise-arstiga.

Otsige arsti, kes ei karda öelda „ma ei tea“.
See on intellektuaalse aususe märk. Arst, kes alati teab, kui ta tegelikult ei tea, on ohtlikum kui arst, kes seda tunnistab.
Kes pakub mitut võimalust, mitte ainult ühte teed.

„Me võime alustada ravimist, aga proovida võiksite ka kolm kuud elustiili muudatusi ja ma räägin teile põhjalikult lahti, mis need muudatused on.“ See on hea arst.

Otsige arsti, kes näeb teid kui terviklikku inimest ja kes teab, mis on tervis. Sellised arstid on olemas.

---
1. Vickers AJ, Cronin AM, Maschino AC, et al. Acupuncture for chronic pain: individual patient data meta-analysis. Arch Intern Med 2012;172(19):1444-1453. https://jamanetwork.com/journals/jamainternalmedicine/fullarticle/1357513
2. de Cabo R, Mattson MP. Effects of Intermittent Fasting on Health, Aging, and Disease. N Engl J Med 2019;381(26):2541-2551. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMra1905136
3. Estruch R, Ros E, Salas-Salvadó J, et al. Primary Prevention of Cardiovascular Disease with a Mediterranean Diet. N Engl J Med 2018;378(25):e34.
4. Cryan JF, O'Riordan KJ, Cowan CSM, et al. The Microbiota-Gut-Brain Axis. Physiol Rev 2019;99(4):1877-2013.
5. Panda S. Circadian physiology of metabolism. Science 2016;354(6315):1008-1015.
6. Holt-Lunstad J, Smith TB, Layton JB. Social Relationships and Mortality Risk: A Meta-analytic Review. PLoS Med 2010;7(7):e1000316. https://journals.plos.org/plosmedicine/article?id=10.1371/journal.pmed.1000316
7. Walker M. Why We Sleep: Unlocking the Power of Sleep and Dreams. Scribner, 2017.
8. Kabat-Zinn J. Full Catastrophe Living. Delacorte Press, 1990.